1. Kes peab maksma maamaksu
Maamaksuseaduse kohaselt maksavad maamaksu:
1.1. maa omanik või
1.2. kui maakasutus ei ole maareformi seadusega ettenähud korras ümber vormistatud, maksab maamaksu maa kasutaja;
1.3. kui maale on seatud hoonestusõigus, maksab maa omaniku asemel maamaksu hoonestaja;
1.4. kui maale on seatud kasutusvaldus, maksab maa omaniku asemel maamaksu maa kasutusvaldaja;
1.5. riigi- või munitsipaalomandis oleva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise korral maksab maamaksu maa kasutamise õiguse saanud isik.
2. Maamaksu objekt
Maamaksuga maksustatakse kogu maa, välja arvatud:
- maa, millel seadusega või seaduses sätestatud korras on majandustegevus keelatud;
- kaitsealade loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maa ning püsielupaikade sihtkaitsevööndi maa;
- välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste hoonete või nende osade juurde kuuluv maa;
- välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kasutuses olev maa Vabariigi Valitsuse ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud lepingu alusel;
- kirikute ja koguduste pühakodade alune maa;
- vastava omavalitsusüksuse haldusalal asuv munitsipaalmaa, välja arvatud juhul, kui seda maad kasutab isik, kelle maakasutus ei ole veel ümber vormistatud maareformi seadusega ettenähtud korras või kui see maa on koormatud hoonestusõiguse või kasutusvaldusega;
- avaliku veekogu, avalikult kasutatava veekogu ja avalikult kasutatava tee alune maa;
- liitlasvägede peakorterite kasutuses olev maa;
- riigi omandis olev ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega maa;
- üldkasutatava maa sihtotstarbega maa (sh kalmistute maa).
Looduskaitseseaduses sätestatud piiranguvööndi maalt, hoiualade maalt, püsielupaiga piiranguvööndi maalt ja looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast.
3. Maksumäär
Maamaksumäär on 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas.
Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumäär on 0,1–2,0 protsenti maa maksustamise hinnast aastas.
Maksumäärad kehtestab oma haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse volikogu hiljemalt 31. jaanuariks. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib kehtestada maksumäärad diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes seadusega määratud vahemikes. Muudetud maksumäärasid rakendatakse aasta algusest.
4. Maksukohustuse tekkimine
Maamaksukohustuse määramiseks võtab Maksu- ja Tolliamet aluseks omandiõiguse või kasutusõiguse olemasolu maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga. Maksu- ja Tolliamet väljastab maamaksuteate isikule, kes on 1. jaanuari seisuga maaomanik või maa kasutaja (selle juhendi punktides 1.2–1.5 loetletud isikud). Maa omandamisel või kasutusõiguse tekkimisel aasta keskel säilib eelmise omaniku või kasutaja maamaksu kohustus aasta lõpuni ning uue omaniku või kasutaja maksukohustus tekib maa omandamise või kasutusõiguse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
5. Maamaksu tasumine
Kuni 64-eurone maamaks mistahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tuleb tasuda ühe korraga 31. märtsiks.
Maamaksust, mis ületab 64 eurot, tuleb tasuda 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot. Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks.
Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. E‑maksuametis/e-tollis registreeritud kasutajale, kelle e-posti aadress on maksuhaldurile teada, saadetakse maamaksuteade ainult elektroonselt. See tähendab, et maksuhaldur edastab isiku e-posti aadressile informatsiooni maksuteate e-maksuametis kättesaadavaks muutumise kohta.
Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro. Maksu- ja Tolliamet liidab ühe kohaliku omavalitsuse piires isiku kõikide maakasutuste maksukohustused ning maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma kokku on vähem kui 5 eurot.
Maksumaksja, kes ei ole maksustamisaasta maamaksuteadet 25. veebruariks kätte saanud, on kohustatud sellest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliametit teavitama. Sellisel juhul väljastatakse maksumaksjale uus maksuteade.
Kui maksumaksja ei ole saanud ühtegi maamaksuteadet, on ta kohustatud kirjalikult või elektroonselt teatama maa asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele enda omandis või kasutuses oleva maa suuruse ja sihtotstarbe.
Kui maksuteates on maksustatava maakasutuse või maksumaksja andmed ebatäpsed, tuleb maksumaksjal pöörduda andmete täpsustamiseks maa asukohajärgsesse linna- või vallavalitsusse.
Maamaksu maksmist kontrollib Maksu- ja Tolliamet.
6. Kodualuse maa maamaksusoodustus
Kodualuse maa maamaksusoodustuse saamiseks on vajalik nelja asjaolu üheaegne esinemine:
isik peab olema maa omanik või maa kasutaja maamaksuseaduse § 10 mõistes (selle juhendi punktides 1.1–1.4 loetletud isikud);
maa peab olema elamumaa sihtotstarbega või maatulundusmaa sihtotstarbega maa koosseisu kuulub õuemaa kõlvik;
maal asub hoone;
maal asuvas hoones on maa omaniku või maa kasutaja püsiv elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.
Maksuvabastust saab vaid elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas kuni 0,15 ha ulatuses tiheasustusega alal (s.t linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal) ja mujal kuni 2,0 ha ulatuses.
Maaüksuse ühis- või kaasomanikud on maamaksu tasumisest vabastatud eelpool nimetatud tingimustel elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas tiheasustusega alal kokku 0,15 ha ning mujal kokku kuni 2,0 ha ulatuses. See säte ei kohaldu korteriomandite suhtes, st et korteriühistus arvutatakse maksuvabastus igale korteriomandile.
Maa kasutajaga on võrdsustatud ka hooneühistu füüsilisest isikust liikmed. Seega on maamaksu tasumisest vabastatud hooneühistu elamumaa selliste füüsilisest isikust hooneühistu liikmete osamaksude proportsiooni osas, kelle elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele on sellel maal asuvas hoones, 0,15 ha ulatuses tiheasustusega alal ja 2,0 ha ulatuses mujal iga nimetatud tunnustele vastava hooneühistu liikme kohta.
Maa omanikul ja maamaksuseaduse §-s 10 nimetatud maakasutajal ei ole maksusoodustuse saamiseks vaja avaldust esitada. Maksusoodustus arvestatakse automaatselt.
Kodualuse maa maamaksusoodustuse rakendamine
7. Pensionäri ja represseeritu maksuvabastus
Kohalik omavalitsus võib täiendavalt vabastada maamaksust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saaja tema kasutuses olevalt elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas tiheasutusega alal kuni 0,15 ha ulatuses.
Kohalik omavalitsus võib täiendavalt maamaksust vabastada ka represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isiku okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse mõistes tema kasutuses oleva elamumaa osas või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas.
Pensionäri ja represseeritu maksuvabastuse jaoks on vaja esitada avaldus kohalikule omavalitsusele. Maksuvabastuse taotluse vaatab läbi ja maksuvabastuse andmise otsustab kohalik omavalitsusüksuse täitevorgan volikogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses. Maksuvabastused vormistab maksuhaldur kohaliku omavalitsuse esitatud andmete alusel.
Täiendava maamaksu vabastuse avaldus.
