Ajalugu
Käina kihelkond moodustati pärast Hiiumaa jagamist ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel 1254. aastal piiskopi valduses olevast alast, hõlmates 6 vakust, s.h. Käina. Keinat (01. aprillist 1939.a. ametlikult Käina) on esimest korda mainitud 1522. aastal. 17. ja 18. sajandil tähendas vald mõisapiirkonda. 1866.a. vallaseadus nägi ette väikeste valdade ühinemise. Käina kihelkonnas viidi väikeste valdade ühinemine läbi 1893. aastal. Sellega seoses ehitati uus vallamaja hoone, mis valmis 1896. aastal. 1938.a. andmeil ("Väike entsüklopeedia", Tartu 1938.a.) oli Käina valla pindala 276 km², elanikke 4029. 1950. aastal likvideeriti vallad ja moodustati külanõukogud. Seoses valdade likvideerimisega muudeti ka piire. Käina valla üks suuremaid külasid Jausa liideti Emmaste külanõukoguga, osa Emmaste valla Muda, Ligema ja Kuriste küladest aga Käina külanõukoguga. 10. septembril 1992.a. kinnitas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium Käina valla omavalitsuse staatuse.
Tänapäev
Käina vald Maa-ameti kaardiserveris
Käina vald asub Hiiumaa kaguosas, vald piirneb Emmaste, Kõrgessaare ja Pühalepa valdadega ning merega. Valla pindala on 188,5 km2, sellest on 12 630 ha metsamaad, 4 930 ha haritavat maad, 2 460 ha looduslikku rohumaad ja 5 420 ha muud maad. Käina vallas on üks alevik ning 34 küla, valla administratiivkeskus asub Käina alevikus. Kohalikku tähtsust omavad Männamaa, Putkaste ja Kassari külad. Vallas on elanikke 2200, elanike arv väheneb ning rahvastik vananeb. Asustus on koondunud peamiselt Käina ümbrusesse ning Kassarile, valla põhjaosa on hõredalt asustatud. Ligikaudu 40 % valla elanikest elab Käina alevikus. Käina alevik on Käina valla üldplaneeringu alusel tiheasustusala, kompaktse asustusega aladeks on Nõmme, Putkaste ja Männamaa külakeskused. Rohkem kui 100 elanikuga külad on Männamaa, Putkaste ja Kassari. Valdavalt elatakse eramutes, korruselamuid on Käina alevikus (korruselamutes elab u 40 % aleviku elanikest), Männamaal ja Kassaris.
Peamine osa teenindussfäärist on koondunud eelkõige Käinasse, kus paiknevad vallamaja, lasteaed, gümnaasium, huvi-ja kultuurikeskus, ujula, raamatukogu, perearstikeskus, kauplused, tankla. Kassaris tegutseb haridusselts, raamatukogu osakond, kauplus. Turisminduses on oluline roll Kassaril ja Orjaku sadamal. Vallas tegutseb 22 majutusettevõtet.
Äriregistrisse oli 2009. aasta seisuga kantud 179 Käina valla ettevõtjat, neist tegutses primaarsektoris 103 (sh. põllumajanduses 80), sekundaarsektoris 27 (sh. töötlevas tööstuses 15) ning tertsiaarsektoris 49 ettevõtjat. Tootmistegevuses on traditsiooniliselt olnud oluliseks elatusallikaks põllumajanduslik tootmine, peamiselt tegeletakse sea- ja loomakasvatusega. Tööstusliku tootmise osas on vallas esindatud eelkõige plasti töötlemine, puidu töötlemine, maaparandus, villaveski. Esindatud on ka autoremondi teenus.
Suurimaks vallas olevaks sadamaks on Käina vallavalitsuse hallatav Orjaku sadam, mis on praegusel ajal tegevuses peamiselt turismisadamana, kuid kus ehitatakse välja ka kalasadama osa. Käina vallas on ühiskanalisatsioon Käinas, Nõmme külas ja Putkastes (ühendatud Käinaga), Männamaal ning Kassaris, reoveepuhastid Käinas, Männamaal ja Kassaris. Käinas on biopuhasti koos biotiikidega, Kassari biopuhasti on rekonstrueeritud, reovee puhastamiseks on rajatud filterväljak. Männamaal on puhasti koormus niivõrd väike, et puhasti kui selline ei funktsioneeri.
Kultuurimälestised: http://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Vikiprojekt_Kultuurip%C3%A4rand/K%C3%A4ina_valla_kultuurim%C3%A4lestised
