Lapsevanem peab teadma, kus laps on

Lastekaitse seadusega on kehtestatud alla 16 aastasele alaealisele liikumispiirang, mis tähendab, et nooremal kui 16 aastasel lapsel on keelatud viibida ilma täiskasvanud saatjata avalikes kohtades kella 23.00–6.00. Suvisel ajal on liikumispiirang kahe tunni võrra lühem, st 1. juunist 31. augustini ei tohi alla 16 aastane laps ilma täiskasvanuta väljas olla kell 24.00–05.00. Liikumispiirang ja sellest kinnipidamine aitab hoida laste tervist ja vältida nende ohvrikslangemist.
 
Kooliperioodil tuleb koos lapsega arutleda, kuhu ta võib pärast kooli minna, ning kokku leppida reeglid, kuidas laps teid ootamatuste korral teavitab – näiteks kui tal tekib soov mõnda klassikaaslast külastada. Vahel on lihtsalt nii juhtunud, et laps unustab ennast sõbra juurde ja kui kodused reeglid teatamisest või kojutulekust meenuvad, ei julge ta enam vanematega ühendust võtta või koju tulla. Hoidmaks ära suuremaid õnnetusi lapsega, tuleb last julgustada ükskõik mille juhtumise või millise teo kordasaatmisel siiski koju tulema ja juhtunust rääkima – ainult nii on võimalik olukorda lahendama asuda. Lapsele reegleid ja norme selgitades tuleb anda selge sõnum, et alati on parem koju tulla ning et varjamise tagajärjed on hiljem enamasti veelgi halvemad.
 
Probleemide ärahoidmiseks on väga hea, kui teate lapse sõprade ja nende vanemate nimesid ja telefoninumbreid või muid kontaktandmeid. Kontaktid võivad olla asendamatuks abimeheks ohuolukorra lahendamisel. Arvestades, et elus juhtub kõige ootamatumatel hetkedel uskumatuid asju, on ennetavad abinõud hädavajalikud. Samuti tuleb arvestada, et erinevates kodudes on erinevad reeglid ja teiste lastevanemate nõudmised ei pruugi ühtida teie kodu reeglite ja kokkulepetega.
 
Arusaamatuste vältimiseks on hea võtta teiste lastevanematega ühendust ning leppida kokku tingimustes, mis sobivad mõlemale perele. Kui teie lapsel on tekkinud selline sõber, kes ei soovi koju minna, aga lapse vanemaga pole õnnestunud ühendust saada või ei ole kontakti võtmine mingil põhjusel mõeldav – näiteks kahtlustate, et kodus võib toimuda lapse väärkohtlemine – siis võtke ühendust kooli või lastekaitsetöötajaga. See laps ja tema pere võivad vajada abi.
 
Lastekaitse seadus § 26 „ Abivajav laps on laps,, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigus rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu."
Lastekaitseseadus § 27 „ Abivajavast lapsest teatamine (1) Kohustus abivajajast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest. (2) abivajavast lapsest tuleb viivitamatult teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 11611.
Oleme koos toeks lastele ja peredele,  kes võivad vajada nõu, abi ja toetust tekkinud olukordade lahendamiseks.
 
Rõõmsat ja turvalist suve soovides, 
Eva Raidma
Sotsiaal-ja haridusnõunik