Käina kiriku varemed.

Varemed on Käina aleviku südames. Kivikirik ehitati 15. - 16. sajandi piirimail. Hiiumaal oli gooti stiilis Käina kirik oma 600 istekohaga suurim. Kirik hävis 1941. Kunstimälestisena on kaitse alla võetud mitu hauaplaati ja rõngasrist ukse kohal. Tulekahju hävitas palju kunstiväästusi: Neitsi Maarja, Püha Nicolause ja Püha Antoniuse altari, Rudolf Tobiase isa valmistatud oreli jt. Mitu sajandit oli kirik ka kihelkonnakeskus. Praegu on varemed konserveeritud, kavas on kirik restaureerida. Kirikul on veel ka väga ilus park nagu kohalikud seda nimetavad.

Käina laht

Käina laht on Hiiumaa looduskaitse jaoks olnud 'kuum koht' juba üle kolmekümne aasta. Algul oli kõige suuremaks probleemiks jahipidamine, hiljem põllumajanduslik reostus ja puhastusseadmed ning nüüd lahe hoogne kinnikasvamine. Reostuse probleem ei ole ka täna kadunud, kuid põllumajanduse kokkukukkumine on seda survet tunduvalt vähendanud. 
Käina laht on pigem rannikujärv kui tavaline merelaht. Selle veemaht on ligi 4 milj. mº ja pindala 900 ha. Keskmine sügavus on 0,3-0,5 m ja sügavamad kohad vaevalt üks meeter. Lahe põhja- ja keskosas on hulgaliselt allikaid. Vee soolsus on 2-3 ‰.

Kuni 1962. aastani, millal siin moodustati ornitoloogiline keeluala, oli laht intensiivne jahipidamisala. Saartel karjatati lambaid ja niideti heina. 1971.a. kehtestati siin Käina lahe riiklik linnustikukaitseala. 1993.a. aga arvati laht biosfääri kaitseala tuumalade hulka. Kaitseala kogupindalalks on 1280 ha, mis hõlmab lisaks lahele veel 200 m laiuse kaldariba ja Orjaku saare.

Kassari

Kassari on suuruselt viies saar Eestis, mille pindala on 19,3 km². Tema randa uhuvad Jausa, Käina, Vaemla, Kassari ja Õunaku lahe veed, kus on 40 laidu, karet ja rahu. Kassari vabanes mere alt 3000 aastat tagasi ja saare kõrgeim koht on 15 meetrit üle merepinna. Kassari edelaosas lookleb merre kolme kilomeetri pikkune kiviklibune Sääretirp. Kõrval asub Piibunina liivase põhjaga mererand, mis tänu oma kiiresti soojenevale kaldaveele on igati sobiv supluspaik.

Kassari kabel

Kassari saarel Tagukülas asub arhailine, arvatavasti 1801.a. pärinev kabel. Paekivist rookatusega madal ehitis on ühelöövilise pikihoonega, millele läänes liitub kõrgel soklil seisev ülespoole ahenev torn.

Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirik

On õigeusu kirik Kuriste külas. Kuriste kirikut ehitati aastatel 1884–1890. Kiriku ehitajad olid saarlased. Kollased tellised toodi kohale hobuste ja härgadega Riiast. Kirik pühitseti 27. juulil 1890. Pühitsemisel osales ka tollane Eestimaa kuberner Sergei Šahhovskoi, kes kinkis kogudusele raha kroonlühtri ostmiseks. Kuriste kirik on praegu ainus tegutsev õigeusu kirik Hiiumaal. Kirikut kasutab Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kogudus.