Käina Vallavolikogu töökord

Vastu võetud 23.01.2014 nr 10
jõustumine 01.02.2014

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 44 lõike 1 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

 (1) Töökorraga määratakse kindlaks volikogu ja tema eestseisuse, fraktsioonide ja komisjonide istungite ja koosolekute ettevalmistamise ja läbiviimise kord.

 (2) Volikogu töökorda võib muuta volikogu koosseisu häälteenamusega.

 (3) Volikogu töökorras reguleerimata protseduuriküsimused otsustab volikogu esimees.

§ 2.  Volikogu komisjonid

 (1) Volikogu moodustab oma töö paremaks korraldamiseks alalisi ja ajutisi komisjone. Komisjonide töö on üldjuhul avalik.

 (2) Komisjoni esimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjoni suuruse otsustab volikogu ja koosseisu esitab komisjoni esimees volikogule kinnitamiseks.

 (3) Komisjoni esimees:
 1) juhib komisjoni tööd;
 2) koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorra projekti;
 3) annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid sealhulgas komisjoni koosoleku protokolli koostamine.

 (4) Komisjonidele suunab dokumente läbivaatamiseks volikogu esimees.

 (5) Komisjoni töövormiks on koosolek, mida juhib komisjoni esimees, tema puudumisel valib komisjon oma liikmete hulgast istungi juhataja.

 (6) Komisjoni koosolekule kutsutakse vajadusel vastavat valdkonda esindav vallavalitsuse ametnik, spetsialist või päevakorraga seotud isik.

 (7) Komisjon on otsustusvõimeline kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Otsused võetakse vastu kohalolijate poolthäälteenamusega.

 (8) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku läbiviimise koht, aeg, kohalolijate nimed, arutusel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused ning komisjoni liikmete eriarvamused ja ettepanekud, mida hääletamise tulemusena vastu ei võetud. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Protokollid nummerdatakse koosseisu esimesest koosolekust kuni koosseisu viimase koosolekuni ühtse läbiva numeratsiooniga. Protokoll vormistatakse nelja päeva jooksul ja esitatakse vallavalitsuse kantseleisse. Protokollid peavad olema trükitud ja vastama haldusdokumentide põhinõuetele.

 (9) Komisjoni liikmel on õigus nõuda oma ettepaneku hääletamisele panemist komisjonis.

 (10) Komisjonid võivad teha ettepanekuid volikogule või vallavalitsusele küsimuste lahendamiseks.

 (11) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga.

§ 3.  Volikogu eestseisus

 (1) Volikogu võib moodustada istungi päevakorraprojekti ja määruste ning otsuste eelnõude läbivaatamiseks eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, alaliste komisjonide esimehed, fraktsioonide ja volikokku valitud nimekirjade esindajad.

 (2) Eestseisuse tööd juhib ja korraldab volikogu esimees või tema asendaja.

 (3) Eestseisuse töövorm on koosolek. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul üks kord kuus üks nädal enne volikogu istungit.

 (4) Eestseisuse koosolekust võtab osa vallavanem või tema asendaja.

 (5) Eestseisusel on õigus volikogu istungile esitada otsuse eelnõu või küsimus.

§ 4.  Volikogu fraktsioon

 (1) Fraktsiooni võivad moodustada kolm või enam volikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad vallavolikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. Fraktsiooni nimeks on selle nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi.

 (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe, aseesimehe ja liikmete nimesid ning allkirjastatud avaldust kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse registreerituks istungi juhataja poolt vastava informatsiooni edastamist volikogu istungil.

 (3) Fraktsiooni esindab esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. Fraktsiooni esimees ja aseesimees ei või samal ajal olla volikogu esimehe ega aseesimehe ametikohal.

 (4) Liikmete vastuvõtmise otsustab fraktsioon. Lahkumine toimub fraktsiooni liikme avalduse või fraktsiooni otsuse põhjal. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

 (5) Volikogu liikmed ja fraktsioonid võivad vabalt arendada omavahelist koostööd mitmesuguste ühenduste ja rühmade moodustamise teel.

§ 5.  Volikogu liikmete teenistuslähetus

 (1) Volikogu liige lähetatakse riigisiseselt teenistuslähetusse volikogu esimehe käskkirjaga ja välislähetusse volikogu otsusega.

 (2) Lähetusse suunamiseks (koolitusel osalemiseks) esitab volikogu liige sellekohase soovi nõusoleku saamiseks volikogu esimehele.

§ 6.  Volikogu istungite ettevalmistamine

 (1) Volikogu istungid kutsutakse kokku üldjuhul kord kuus. Suvel võib istungite vahe olla kaks kuud (võimalusel juulis ja augustis).

 (2) Volikogu kutsub kokku volikogu esimees, tema äraolekul tema asendaja.

 (3) Volikogu istungi kokkukutsumine seisneb kutsete saatmises volikogu liikmetele, vallavalitsuse liikmetele ja isikutele, kes on otseselt seotud arutatavate küsimustega, vähemalt neli päeva enne istungi algust. Otsuste ja määruste eelnõud koos lisadega tehakse kättesaadavaks elektrooniliselt ja on paberkandjal kättesaadavad valla kantseleis.

 (4) Volikogu otsuste ja määruste eelnõusid on õigus algatada:
 1) volikogu komisjonil ja eestseisusel;
 2) volikogu liikmel;
 3) volikogu fraktsioonil;
 4) vallavalitsusel;
 5) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest.

 (5) Volikogu otsuse ja määruse eelnõu esitatakse koos selgituste ja põhjendustega vallakantseleisse vähemalt 10 päeva enne istungi toimumise algust. Eestseisuse poolt esitatud otsuse eelnõu esitatakse vallakantseleisse koos eestseisuse koosoleku protokolliga.

 (6) Kui eelnõu ei ole algatatud volikogu komisjoni või eestseisuse poolt, saadab volikogu esimees selle komisjonile läbivaatamiseks, kes teatab oma seisukoha volikogu esimehele kolme päeva jooksul või volikogu esimehe poolt määratud tähtajaks.

 (7) Volikogu esimees suunab esitatud eelnõud välja arvatud vallavalitsuse poolt esitatud eelnõud vallavalitsusele arvamuse saamiseks. Vallavalitsus võib loobuda ka arvamuse esitamisest, teatades sellest volikogu esimehele.

 (8) Komisjonide, eestseisuse, fraktsioonide ja vallavalitsuse ettepanek küsimuse päevakorda võtmiseks esitatakse volikogu esimehele.

 (9) Enne väljasaatmist kontrollib vallasekretär volikogu otsuste ja määruste eelnõude vastavust kehtivatele õigusaktidele ja kehtestatud vorminõuetele.

 (10) Istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees, arvestades komisjonide, eestseisuse, fraktsioonide ja vallavalitsuse arvamusi. Sama suhet reguleeriva kahe või enama üheaegselt volikogu menetluses oleva eelnõu suhtes võib volikogu esimees teha ettepaneku arutada neid eelnõusid ühise päevakorrapunktina.

§ 7.  Volikogu istungi kodukord

 (1) Volikogu korralised istungid toimuvad üldjuhul kuu eelviimasel neljapäeval algusega kell 14.00.

 (2) Vajadusel võib volikogu esimees muuta istungi toimumise aega või kutsuda kokku täiendava istungi vastavalt valla põhimääruses sätestatud korrale.

 (3) Istungid toimuvad üldjuhul vallamajas volikogu saalis. Vajadusel võidakse korraldada väljasõiduistung.

 (4) Volikogu istungist osa võtta soovijad leiavad endale koha ja ei sega volikogu liikmete tööd.

 (5) Filmi- ja videovõtteid ning tele- ja raadioülekandeid võib istungi saalist teha volikogu esimehe loal kolmepäevase etteteatamisega.

 (6) Korra pidamise istungi saalis tagab volikogu esimees või tema asendaja.

 (7) Juhul kui volikogu liige hilineb istungile, märgitakse istungi protokolli, millise küsimuse arutelust alates ta istungist osa võtab. Mõjuval põhjusel võib volikogu liige lahkuda ainult istungi juhataja loal. Istungil mitteosalemise korral teatab volikogu liige puudumisest eelnevalt volikogu esimehele või vallasekretärile.

§ 8.  Volikogu istungi läbiviimine

 (1) Volikogu istungid on reeglina avalikud. Kinniseks võib istungi kuulutada vähemalt 2/3 volikogu liikmete nõudel.

 (2) Istungi töökeeleks on eesti keel. Muid keeli on õigus kasutada tõlke kindlustamisel.

 (3) Istungi avab ja istungit juhatab volikogu esimees, tema puudumisel tema asendaja.

 (4) Väljasaadetud päevakorda võib istungil täiendada ainult siis, kui istungist võtavad osa vähemalt pooled volikogu liikmed ning lisatav päevakorrapunkt ei ole sisuliselt väga tähtis. Päevakorra täiendamiseks on vaja kohalolijate poolthäälteenamus.

 (5) Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult:
 1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta;
 2) teadete edasiandmist;
 3) töökorda käsitlevaid küsimusi volikogu esimehe ettepanekul.

 (6) Päevakorrapunktid arutatakse läbi ettekande, kaasettekande ja läbirääkimiste (sõnavõttude, märkuste, repliikide) teel.

 (7) Ettekanneteks antakse aega kuni 20 minutit, kaasettekandeks kuni 10 minutit. Kokkuleppel ettekandajaga võib istungi juhataja teha volikogule ettepaneku pikendada ettekandeks ettenähtud aega.

 (8) Iga päevakorraküsimuse arutamisel avatakse läbirääkimised. Ettepanekut nende mitteavamiseks saab panna hääletusele ainult siis, kui selle vastu ei ole ükski volikogu liige.

 (9) Sõnavõtt on volikogu liikme motiveeritud esitus. Igas päevakorrapunktis on igal volikogu liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestvusega kuni 5 minutit. Istungi juhataja võib sõnavõtjale anda sõna veel kuni 1 minut faktiliseks õiendamiseks.

 (10) Märkus on 2 minuti jooksul esitatav selgitus, repliik on vastus oponendile kestvusega kuni 1 minut.

 (11) Istungi juhatajal on õigus oma äranägemisel anda lisaaega kuni 3 minutit, esinemise edasise pikendamise loa annab istung.

 (12) Eelpool loetletud piirangud ei kehti kirjalike ettepanekute kohta.

 (13) Küsimused ettekandjatele peavad olema täpselt formuleeritud ilma repliikideta. Volikogu liige saab esitada ühele ettekandjale kuni 3 küsimust. Sõnavõttude, repliikide ja märkuste kohta küsimusi ei esitata. Erandi võib juhataja teha kirjalike küsimuste osas.

 (14) Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat teemat.

 (15) Läbirääkimiste lõpetamise ettepaneku teeb istungi juhataja.

 (16) Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada igas staadiumis. Sellega peab kaasnema otsus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute esitamise tähtaja kohta (viimane võib olla samal päeval vaid juhul, kui ükski kohalolev volikogu liige seda ei vaidlusta).

 (17) Eelnõude või muudatusettepanekute algatajal on õigus igas menetluse faasis oma algatus tagasi võtta, mille järel selle eelnõu arutelu langeb päevakorrast ja volikogu menetlusest välja.

 (18) Umbusalduse avaldamise eelnõu, samuti eelnõu, mille vallavalitsus või alatine komisjon on sidunud usaldusküsimusega, menetlusest tagasi võtta ei saa.

 (19) Kui arutelu katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja või volikogu esimees, katkestatakse arutelu hääletamata. Kui katkestamise ettepanek tuleb mõnelt volikogu või vallavalitsuse liikmelt, pannakse see hääletamisele.

 (20) Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised.

 (21) Enne muudatusettepaneku hääletamisele panemist on ettepaneku tegijal, eelnõu algatajal ja istungi juhatajal õigus ettepanekut kommenteerida.

 (22) Juhataja taotlusel võib ettepanekuid hääletamisele panna muudetud sõnastuses, kui sellega nõustuvad eelnõu algataja ja ettepaneku tegija.

 (23) Eelnõu loetakse muutunuks, kui muudatusettepanek saab poolthäälte enamuse.

 (24) Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek.

 (25) Ettepanekut eelnõud mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsusena ega eelnõu muudatusena.

 (26) Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb juhataja eelnõu hääletamisele parandatud kujul. Kui mõni volikogu liige seda nõuab, tuleb enne lõpphääletamist volikogu liikmetele jagada eelnõu lõplik redaktsioon. Sellisel juhul arutelu katkestatakse ja jätkatakse pärast uue eelnõu välja jagamist.

 (27) Istungi juhatajal on õigus edasi anda teadaandeid ning arutusele panna töökorda käsitlevaid küsimusi. Istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorras oleva küsimuse käsitlemine katkestatakse ning kui selle juurde tagasi pöördutakse.

 (28) Volikogu liikme poolt tehtud arupärimine tuleb istungil arutusele eraldi päevakorrapunktina vastavalt volikogu esimehe otsusele.

 (29) Volikogu võib vastu võtta otsuseid istungit kokku kutsumata. Sel juhul saadetakse otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-posti, faksi teel) volikogu liikmetele, määrates tähtaja, mis on vähemalt neli päeva, mille jooksul nad peavad esitama oma seisukoha. Kui volikogu liige ei teata nimetud tähtaja jooksul, kas ta on otsustuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsustuse vastu.

 (30) Otsuse vastuvõtmisel istungit kokku kutsumata juhtudel koostab vallasekretär hääletusprotokolli, millele lisatakse volikogu liikmete kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud seisukohad.

§ 9.  Eelnõu lugemine

 (1) Eelnõu lugemise juures peab viibima eelnõu algataja või tema esindaja.

 (2) Volikogu esimees võib eelnõu algataja või tema esindaja nõusolekul esitada volikogule arutamiseks eelnõu juba muudetud kujul.

 (3) Kui eelnõu peab läbima mitu lugemist, kuulatakse esimesel lugemisel ära eelnõu algataja ettekanne ja komisjoni kaasettekanne. Seejärel esitatakse ettekandjatele küsimusi ja kuulatakse ära vastused. Kui ükski komisjon ega fraktsioon pole esitanud eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse esimene lugemine hääletamiseta.

 (4) Eelnõu teisele lugemisele saatmisel esitavad volikogu liikmed oma ettepanekud eelnõu täiendamise või muutmise kohta volikogu esimehele hiljemalt kahe nädala jooksul pärast istungit, kui volikogu ei otsusta teist tähtaega.

 (5) Eelnõu teine lugemine võetakse päevakorda pärast muudatusettepanekute läbiarutamist komisjonis, fraktsioonis või eestseisuses, kuid mitte hiljem kui kuu aega pärast esimest lugemist. Volikogu võib seda tähtaega oma otsusega pikendada.

 (6) Teisele lugemisele esitab volikogu esimees koos eelnõu algatajaga muudetud redaktsiooni ja kõik õigeaegselt laekunud kirjalikud muudatusettepanekud koos komisjoni, eelnõu algataja ning vallavalitsuse seisukohtadega. Ettekandes selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel toimunud tööd ja kommenteeritakse muudatusettepanekuid. Esitatakse ettekandjatele küsimusi ja kuulatakse ära vastused. Teisel lugemisel avatakse ka läbirääkimised.

 (7) Uusi muudatusettepanekuid võib teha vaid nendes küsimustes, kus eelnõu tekst on kahe lugemise vahel muutunud.

 (8) Kui eelnõu teine lugemine katkestatakse, on volikogu liikmetel ja komisjonidel õigus esitada oma täiendavad ettepanekud eelnõu kogu teksti suhtes volikogu poolt selleks määratud tähtajaks.

 (9) Kui muudatusettepanekute järel pole tehtud ettepanekut teise lugemise katkestamiseks või kolmandaks lugemiseks, siis pannakse teisel lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist kogu eelnõu tekst tervikuna hääletamisele.

§ 10.  Otsuste vastuvõtmine

 (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui üks volikogu liige seda nõuab või kui seda on otsustanud istungi juhataja.

 (2) Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik.

 (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

 (4) Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja.

 (5) Enne hääletamisele asumist kordab istungi juhataja kõiki esitatud ettepanekuid, annab võimaluse ettepanekute tegemiseks hääletamise korra kohta ning hääletamismotiivide selgitamiseks. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata "jah" või "ei".

 (6) Enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist on õigus kuni 15 minutit vaheaega võtta eelnõu algatajal, volikogu komisjoni esimehel, fraktsiooni esimehel, vallavanemal, volikogu esimehel.

 (7) Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu. Muudatusettepanekud hääletatakse enne kui eelnõu osad, mille kohta muudatusettepanekud on tehtud. Kui muudatusettepanekuid on mitu, siis hääletatakse kõigepealt need, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teise hääletamise ja seejärel need, mis erinevad eelnõust kõige rohkem. Kui sellist vahet ei ole, hääletatakse muudatusettepanekud läbi nende esitamise järjekorras.

 (8) Volikogu liikmel ei ole õigust pärast hääletamistulemuste teatamist taotleda oma hääle lisamist hääletusprotokolli.

§ 11.  Istungi ja koosoleku protokoll

 (1) Volikogu istungi ning komisjoni ja eestseisuse koosoleku käik protokollitakse. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse ja vastavuse eest istungi tegelikule käigule.

 (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg, koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsustused ning otsustajate, vallasekretäri või küsimuse algatajate eriarvamused ja ettepanekud, mida hääletamise tulemusena vastu ei võetud.

 (3) Protokollijal on õigus juhtida tähelepanu vigadele istungi läbiviimisel, mis takistavad protokolli koostamist.

 (4) Protokoll koostatakse nelja päeva jooksul.

 (5) Volikogu istungi, volikogu komisjonide ja eestseisuse koosoleku protokoll hoitakse valla kantseleis ja sellega saab tutvuda vallasekretäri juuresolekul. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud vaid valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

§ 12.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. veebruaril 2014.a.